Vajan tantsitamist

See on tegelikult täiesti kohutav, kuidas ma tantsimist igatsen. Ja sealjuures üldse mitte igasugust tantsimist, reivida ja muidu keksida ma võiks mõningaste abivahenditega kodus üksi ka, ma tahan valssi tantsida. Või ka tangot, parimal juhul mõlemat, peaasi, et mitte korraga.
Oh, tegelikult ma ei tegelenud sellega üldse piisavalt, et see niiviisi elu üle võiks võtta äkitselt. Pealegi oleks ma nii kolm nädalat tagasi igale küsijale vandunud, et ma ei taha enam kunagi tantsida. Ma nüüd istuks ja podiseks omaette mõnda aega, frustratsioon on piiritu.
Aga kõik on siiski okei, ma parem istun siin selle tantsuihalusega kui ilma selle viimase kuue kuuta, millest kaks tegelikult pidevaks õudusunenäoks kujunesid. Palju rohkem on kahju inimestest (loomulikult ma vihjan kuhugi), kes sellistest asjadest aru ei saa, kelle elu koosneb ainult asjade tahtmisest, mitte vajamisest. Ma tükk aega ei uskunud, et see võimalik on, aga nojah, kurat võtku näpust, käsi jääb mulle, on võimalik.
Nüüd võiks oma lemmiktõpra filosoofiat kütta, oli selline lahe mees kunagi, ma tegelikult pidevalt räägin temast. Ta nimelt leidis, et haritud ja vaimsete eeliste ja vajadustega inimesed on paremas seisus kui pööbel, kes ei oska kõike vaimule vajalikku üldse tahtagi. (ma ei nimetanud kegagi pööbliks just, ennast ka ei ülistanud, tegelikult). Samal ajal arvas ta, et õnne tuleb vältida, sest õnnetu olek on (nagu ka keeleliselt näha, õnne-tu, ehk ilma õnneta) vaid tagasilangus kõrgendatud meeleoluga seisundist. Järelikult tuleks elada ilma õnne tundmata, vältides seeläbi õnnetust. Ilmselgelt oli see mees nooruses rämedalt suheterindel kaela saanud.
Ehk siis kaks samalaadset olukorda erineva toimimismudeliga. Vaimsete asjade puhul on hea, kui vajadustki tunned, mis siis, et sellega kaasneb oht tunda puudust, aga kohe kui sekkuvad emotsioonid on parem lihtsalt purki ronida ja seal rulluda kuni üle läheb. Jess, oleme loogilised.

Üleüldse ma peaks blogi ümber nimetama millekski nagu ''olen Donja Quixote'' või Tatjana või Misantroop... mõni teine kord.

Kõiges selles on muide süüdi üks laul koos taustal hõljuva Twilight'i videoga. Seda filmi ma pole muide lugenud, ega raamatut näinud. Ja vastupidi.