Laupäev

Ma rääkisin ennist uuest aastast, kuidas ta just nüüd tuli. Tegelikult ma ei olnud purjus ega lihtsalt ohmakas, ma mõtlesin seda täitsa tõsiselt. Minu aasta käib minuga kaasas, astroloogilise ajaarvamise aasta on teine asi. Uus aasta algab pärast märtsist maini vältavat surnud perioodi, mil elu on hädaorg ja viletsus, sooritaks paar massimõrva võinoaga ja üleüldse peatage maailm, ma tahan maha minna.
Mai keskelt alates on selline tunne ainult õhtuti. Aga varsti tuleb igavene hommik, täna varalõuna ajal oli juba selline tunne. Oh reetlikku huumorit.
Tegelikult paar tundi tagasi mul oli juba pikk monoloog peas, mis kirja panna. Kuidas ma olin rusutud ja jalutasin kõrgete kontsadega rannas, saapad liiva täis, nägin luigekorjust, mis nägi kaugelt välja nagu hiiglaslik udusulg jne. Aga siis ma otsustasin et lisaks melodramaatilisusele olen ma loll kah veel.
Head ööd, ma lähen vaatan euroviisut ja üritan täna rohkem lollusi mitte teha.