Täna, 10. mai, vähem kui pool tundi enne südaööd, sai minust blogikeskkonna liige. Tunnen ennast patuselt. Tegelikult on asja eesmärk siiski üllam: õppida kirjutama nagu normaalne inimene, väljendama ennast lausetega, mis on lühemad kui pool lehte ja ei paneks proovile ka meisterlikeima komaässa kannatust. Sest kirjand tuleb ja selleni on vähem kui aasta. Vaja koguda enesekindlust.
Ehk siis saab sellest sunniviisiliselt tihti uuendatav ja sellest tulenevalt sisutühi bloog, arvatavasti... loodetavasti. Sellele äärmiselt (mitte?)sobiv lingiiroonia on ka juba tekkinud, nimelt minu äärmiselt sisutihedast ja sügavast (kuulete tilkumist?), natuke valehäbimaigulisest ja edvistavast enesenimetusest ''mõttekääbus'' sai inglise klaviatuuri tõkke ületamisel ''mottekaabus''. Pseudosügavus kukkus läbi kõrgemal astmel, peaks häbi olema.
skip to main |
skip to sidebar
Alguse saanud enesekriitikast seoses dramaatilise kiirusega läheneva lõpukirjandiga, on see koht, kuhu ma püüan iga päev midagi kirja saada. Eelistatavalt mitte täiesti mõttetut, mõtteid ja päevakaja, põhiliselt. Et jutt jookseks ja oleks võimalik oma seosetusest mingi ülevaade saada.
No comments:
Post a Comment