Eile

Pikk paus on olnud, matemaatika vallutas mu aju ja tegi selle pilbasteks. Eelpoolmainitu tõttu ei ole mul ka midagi kirjutada tänasest, sest see on möödunud viljatus positsioonisõjas. Ainult mürkgaas ja tankid ongi veel puudu, ilmselt tuleb õpik kohviga üle pihustada vms, peaaegu oleks seda teinud juba. (Ei sega siia mu ajupudrust veel keemiat, ehk kohvi pihustamine ei ole võrdne gaasiga, kõik on juba piisavalt sassis.)

Aga eile. Eilne oli uneventful w/maths kuni momendini, mil pidin töölt läbi jooksma. Olen mina kavamüügis rahulikult, äärmise huumoripuudulikkusega, kui jookseb trepist üles väike tüdruk, nii kahe-kolmene, isa kannul, ja hõikab peale minust möödumist isale, et 'ta oli täitsa tüdruku moodi'.
Yup. Ma olen ametlikult slightly akin to a girl. Huumor, tuju oli tükk aega hea.
Mind hakkas selle peale huvitama, kuidas ta selle lauseni jõudis. Sest matemaatika ja loogiline deduktsioon on elu alused! Lapsed ka ei pritsi sõnu niisama, põhjused on ikka olemas. Eks selle lause sünd on lihtne arvatavasti, väikese lapse jaoks, kes alles hiljaaegu omandas sorava, arusaadava kõnevõime, ei tähenda 'tüdruk' hoopiski midagi sama universaalset kui meile. (Naissoost, kas otseselt mittetäiskasvanuliku kehaehituse ja väljanägemisega või ütleja suhtes tajutavalt noorem naine... või lihtsalt vähem sugulisust rõhutav ütlemine, sõnapaar tüdruk&poiss tekitab hoopis teisi seoseid kui naine&mees) Tema maailm koosneb ilmselt veel sõnadest 'tüdruk (=vanem kui tema)', 'väike tüdruk (=sama vana kui tema)', ja 'tädi (=vanus nagu emal)'. Vähemalt mina mäletan enamvähem sellist maailmakäsitlust ja arusaamisõpetust. Hüpoteetiline kõik.
Ehk... mul oli liiga palju aega lihtsalt seina põrnitseda. Aga mõtteahel jätkus teiste eritõlgendustega, maailma teisitimõistmisega ja teisitimõistmisega sellisel astmel, et see tundub fundamentaalselt vale ja õudne. Näiteks... muusika. Päris sõnade ja viisi ja sisuga muusika, isegi mitte eriti populaarne ja kole. Inimesed, kes on tuttavad ja omad, täiesti sümpatiseerivad antud muusikalise ilminguga... ja mõistavad seda täiesti kardinaalselt erinevalt. Ei räägi maitsete erinevusest ega kergest teisest varjundist, vaid erinevusest agoonia->mugav telje otspunktidel. Erinevused info tõlgendamisel olenevalt inimesest, kogemustest ei ole mingi üllatus loomulikult, päris eile ei sündinud, aga... wow. Tolerantsus on tuttav mõiste aga ääretult raske on mitte lüüa teist tõlgendust suure punase ''VÄÄR'' templiga.
Elu oma ühekülgses ja kitsarinnalises peas on kerge ja hea, ma tõmbun sinna nüüd tagasi, mata võtan kaasa.